{"id":2301,"date":"2016-02-05T12:47:37","date_gmt":"2016-02-05T10:47:37","guid":{"rendered":"http:\/\/www.killumets.ee\/staging\/?p=2301"},"modified":"2016-02-05T13:21:35","modified_gmt":"2016-02-05T11:21:35","slug":"sissepoole-voi-valjapoole-suunatud-eesmargid-e-vananemine-pole-paratamatus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.killumets.ee\/staging\/sissepoole-voi-valjapoole-suunatud-eesmargid-e-vananemine-pole-paratamatus\/","title":{"rendered":"Sissepoole v\u00f5i v\u00e4ljapoole suunatud eesm\u00e4rgid ehk kas ettev\u00f5tte vananemine on paratamatus?"},"content":{"rendered":"

Oled Sa\u00a0m\u00f5elnud, kas Sinu\u00a0juhitav organisatsioon on pigem elu tippvormis olev atleet v\u00f5i meenutab ta hoopis vananevat tugitoolisportlast? Nii juhtimise teooria kui praktika on viimasel k\u00fcmnel aastal j\u00e4rjest rohkem kontsentreerunud samale k\u00fcsimusele –\u00a0miks t\u00e4na tippvormis olevad ettev\u00f5tted kipuvad aja jooksul oma ettev\u00f5tlikku meelt ja paindlikkust kaotama? Ning kas see protsess on paratamatu v\u00f5i saab sellega midagi teha.<\/p>\n

Kui v\u00f5rrelda ettev\u00f5tet ja inimest, siis inimese areng on ju v\u00e4ga h\u00e4sti ette ennustatav –\u00a0on \u00fcsna t\u00e4pselt teada, millal \u00f5pitakse k\u00e4ima, millal tuleb esimene hammas, millal \u00f6eldakse esimene s\u00f5na jne. Me teame, mis vanuses ollakse oma f\u00fc\u00fcsise tipus ja mis vanuses v\u00f5iks olla vaimse v\u00f5imekuse tipphetk. Teame ka, millal hakkab \u00fcks v\u00f5i teine alla k\u00e4ima –\u00a0reaktsioonid aeglustuvad, m\u00f5te ei t\u00f6\u00f6ta enam nii kiiresti jne.<\/p>\n

Ettev\u00f5tete puhul kehtib t\u00e4pselt sama. On suhteliselt t\u00e4pselt ette ennustatav, kuidas ettev\u00f5te kui tervik areneb –\u00a0millised on v\u00e4ljakutsed loomise hetkel, millised kasvades ja k\u00fcpsedes, mis tingimustes saavutatakse tippvorm ning mis tingimustes hakkab v\u00f5imekus kahanema. Milline v\u00f5iks vananev ettev\u00f5te v\u00e4lja n\u00e4ha? Enamasti heas finantsseisus (nagu ka inimeste puhul), aga tulud ei kasva enam ning eriti marginaalid on selges languses. Ebaproportsionaalselt palju aega kulub sisemiste protsessidega tegelemisele –\u00a0eelarved, protseduurid, reeglid, erinevad efektiivsusprogrammid jne. Ei olda enam nii kiired kui “vanasti”. Juhid n\u00e4evad, et “raha vedeleb maas, aga millegip\u00e4rast ei ole initsiatiivi, et see \u00fcles korjata”. T\u00f6\u00f6tajad ei taha enam otsida, katsetada, riske v\u00f5tta – tehakse \u00e4ra nii, nagu on varem tehtud, turvaliselt. Paigalseis. Aeglustumine. Kui sinna loetellu lisandub l\u00f5puks ka aktiivne n\u00f5iajaht ettev\u00f5tte sees (mis osakond v\u00f5i kes personaalselt on k\u00f5iges selles s\u00fc\u00fcdi?), siis on \u00fcsna t\u00f5en\u00e4oline, et l\u00f5pp ei ole enam kaugel.<\/p>\n

Kas vananemine on paratamatus?<\/h2>\n

Ainuke oluline vahe organisatsiooni ja inimeste vahel seisneb selles, et organisatsioon ei pea vananema, teda saab l\u00f5putult tippvormis hioda.<\/p>\n

Kui ettev\u00f5te on k\u00fcps, \u00e4rimudel on paigas ja t\u00f6\u00f6tab ning ta on turul oma koha k\u00e4tte v\u00f5idelnud, siis \u00fcheks oluliseks m\u00f5jutajaks, millega ettev\u00f5tted noorenemise v\u00f5i vananemise poole suunatakse, on eesm\u00e4rgid. T\u00e4psemalt kasutatavate eesm\u00e4rkide suund \u2013 kas nad on sissepoole suunatud v\u00f5i v\u00e4ljapoole suunatud.<\/p>\n

Sissepoole ja v\u00e4ljasuunatud eesm\u00e4rgid<\/h2>\n

Sissepoole suunatud eesm\u00e4rgid on k\u00f5ik, mis toimub ettev\u00f5tte sees. N\u00e4iteks kulusuhtarvud, aga ka v\u00e4ga tihti kasutatavad k\u00e4ibe- ja kasumieesm\u00e4rgid. Kliendi jaoks on see k\u00f5ik t\u00e4htsusetu. V\u00e4ljapoole suunatud eesm\u00e4rgid on k\u00f5ik seotud vastusega k\u00fcsimusele “mis p\u00f5hjusel klient peaks just minu ettev\u00f5ttesse sisse astuma” ehk \u00fcldistatuna kliendirahuloluga seonduv. Jah, seda on raske kui mitte v\u00f5imatu igakuiselt t\u00e4pselt m\u00f5\u00f5ta. Aga see ei loe. Ning elu on n\u00e4idanud, et tegelikult teavad iga ettev\u00f5tte eesliini t\u00f6\u00f6tajad t\u00e4pselt, kuidas ettev\u00f5ttel tegevuse v\u00e4ljapoole suunatud tahkudega l\u00e4heb – millega ollakse rahul ning mis vajaks j\u00e4rele aitamist. Nii et eneseanal\u00fc\u00fcsi tarbeks vajalik info on igas ettev\u00f5ttes tasuta olemas. Kui aga tahta eesm\u00e4rke siduda tasudega, siis selleks v\u00e4ljapoole suunatud eesm\u00e4rgid reeglina ei sobi.<\/p>\n

Sissepoole suunatud eesm\u00e4rgid kipuvad domineerima. Miks? Ilmselt kahel p\u00f5hjusel:<\/p>\n

    \n
  1. Valdavale osale inimestele on lihtsam leida ideid kulude langetamiseks kui tulude t\u00f5stmiseks. Tulu-m\u00f5tlemine on keerulisem, n\u00f5uab m\u00f5ttemallide murdmist ja oluliselt suuremat pealehakkamist kui kulu-m\u00f5tlemine.<\/li>\n
  2. Sissepoole suunatud eesm\u00e4rgid on enamasti lihtsamini m\u00f5\u00f5detavad ja nende edenemine numbriliselt j\u00e4lgitav. Neid saab seega SMART kriteeriumite j\u00e4rgi eesm\u00e4rgistada. Ning selliseid eesm\u00e4rke on lihtne siduda tasudega.<\/li>\n<\/ol>\n

    Kuidas see p\u00e4riselt toimib?<\/h2>\n

    Toon n\u00e4ite \u00fchest suurest k\u00f5nekeskusest ja tema eesm\u00e4rkidest. Selles valdkonnas on tavaline, et eesm\u00e4rgiks on n\u00e4iteks k\u00f5nele vastamise kiirus ning katkenud (ei j\u00f5utud 15sek jooksul vastu v\u00f5tta) k\u00f5nede protsent. Et seda saavutada, j\u00e4lgitakse k\u00f5ne pikkust. Oled ehk isegi tundnud, et oma probleemist r\u00e4\u00e4kides \u00e4kki hakkab teenindajal justkui kiire? Tihti piiratakse eesm\u00e4rgi saavutamiseks k\u00f5nekeskuse t\u00f6\u00f6tajate vastutusvaldkonda. Oled ehk kogenud, et mingil hetkel suunatakse Sind teise osakonda ja siis veel teise osakonda jne. T\u00e4htis on k\u00f5nele vastamine. Aga kui hakkasime \u00fches k\u00f5nekeskuses arutama, et miks need kliendid sinna \u00fcldse helistavad, siis 83% juhtudest oli tegu probleemiga teenuse tarbimisel. Kas k\u00f5nele vastamise kiirus n\u00e4itas seda? EI. Kas tegevused k\u00f5nele kiiremini vastamiseks aitasid kliendi tegelikku probleemi lahendada? EI!<\/p>\n

    Kui eesm\u00e4rk sai muudetud v\u00e4ljapoole vaatavaks – 95% klientidest saab oma probleemi lahendatud selle sama k\u00f5ne jooksul selle sama klienditeenindaja poolt ning \u00fclej\u00e4\u00e4nud 5% lahendatakse j\u00e4rgmise t\u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul -, muutus tundmatuseni ka sisemine t\u00f6\u00f6korraldus. L\u00f5pptulemus \u2013 nii k\u00f5rget (95%) kohese lahenduse taset pole veel saavutatud (pingutatakse edasi ja v\u00f5ib-olla see ongi saavutamatult k\u00f5rge eesm\u00e4rk), kuid klientide rahulolu on juba lakke t\u00f5usnud.<\/p>\n

    Noorendavate m\u00f5tete allikas<\/h2>\n

    L\u00f5petuseks annan ma \u00fche lugemissoovituse \u00fcsna ootamatust nurgast \u2013 tegu pole ei strateegiaraamatu, juhtimislekt\u00fc\u00fcri ega eneseabiraamatuga. Kuid ometi sisaldab see k\u00f5iki neid komponente tugevas filosoofilises v\u00f5tmes: Mahan Khalsa “Let\u2019s get real or let\u2019s not play<\/em>“. Ilmselt see nimi paljudele midagi ei \u00fctle, kuid tegu on mehega, kelle loodud m\u00fc\u00fcgifilosoofia ja sellega kaasnevad tehnikad on viimasel 20 aastal tehnoloogiasektoris domineerinud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Oled Sa\u00a0m\u00f5elnud, kas Sinu\u00a0juhitav organisatsioon on pigem elu tippvormis olev atleet v\u00f5i meenutab ta hoopis vananevat tugitoolisportlast? Nii juhtimise teooria kui praktika on viimasel k\u00fcmnel aastal j\u00e4rjest rohkem kontsentreerunud samale k\u00fcsimusele –\u00a0miks t\u00e4na tippvormis olevad ettev\u00f5tted kipuvad aja jooksul oma ettev\u00f5tlikku meelt ja paindlikkust kaotama? Ning kas see protsess on paratamatu v\u00f5i saab sellega midagi […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","ast-disable-related-posts":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[67,65],"tags":[10,95,94,92,93],"class_list":["post-2301","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-motisklused","category-uus-ja-kuum","tag-eesmargistamine","tag-ettevotte-elukaar","tag-ettevotte-vananemine","tag-sissepoole-suunatud-eesmargid","tag-valjapoole-suunatud-eesmargid"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.killumets.ee\/staging\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2301","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.killumets.ee\/staging\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.killumets.ee\/staging\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.killumets.ee\/staging\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.killumets.ee\/staging\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2301"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/www.killumets.ee\/staging\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2301\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2307,"href":"https:\/\/www.killumets.ee\/staging\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2301\/revisions\/2307"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.killumets.ee\/staging\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2301"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.killumets.ee\/staging\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2301"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.killumets.ee\/staging\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2301"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}