{"id":2322,"date":"2016-04-15T12:11:27","date_gmt":"2016-04-15T10:11:27","guid":{"rendered":"http:\/\/www.killumets.ee\/staging\/?p=2322"},"modified":"2016-06-09T10:29:32","modified_gmt":"2016-06-09T08:29:32","slug":"pandora-laegas-on-jatkuvalt-ahvatlev-ehk-veel-uks-kord-sisemisest-konkurentsist-tookohal-1-osa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.killumets.ee\/staging\/pandora-laegas-on-jatkuvalt-ahvatlev-ehk-veel-uks-kord-sisemisest-konkurentsist-tookohal-1-osa\/","title":{"rendered":"Pandora laegas on j\u00e4tkuvalt ahvatlev ehk veel \u00fcks kord sisemisest konkurentsist t\u00f6\u00f6kohal (1. osa)"},"content":{"rendered":"<p>Kunagi ammu tegi \u00fcks seltskond teadlasi tarakanidega katseid &#8211; panid nad kiiruse peale jooksma. Ei olnud pullimehed, v\u00e4ga t\u00f5sised teadlased olid. M\u00f5\u00f5tsid, kui kiiresti tarakan raja l\u00e4bis ning siis \u00fcritasid teda motiveerida veel kiiremini jooksma. N\u00e4iteks t\u00f5id rajale teise v\u00f5istleja &#8211; et oleks konkurents, v\u00f5istlus. Ja tarakan jooksiski kiiremini! Loomulikult kerkis kohe \u00fcles k\u00fcsimus: kas inimestel on ka nii? Testiti \u00e4ra ja mis tuli v\u00e4lja &#8211; on k\u00fcll! Ja juhtimisteadusesse kirjutati uus lihtne ja l\u00fchike peat\u00fckk: kui inimesed t\u00f6\u00f6l omavahel v\u00f5istlema panna, siis nad t\u00f6\u00f6tavad paremini (st t\u00f6\u00f6tavad rohkem v\u00f5i kiiremini).<\/p>\n<p>Sellega v\u00f5iks jutu l\u00f5petada, kui tegelik elu poleks natuke teine olnud. Jah, see l\u00e4henemine t\u00f6\u00f6tas. Aga ta t\u00f6\u00f6tas piiratult, ainult teatud t\u00fc\u00fcpi ettev\u00f5tetes &#8211; seal, kus sisemine t\u00f6\u00f6korraldus oli lihtne, t\u00f6\u00f6tajate (ja ka meeskondade) omavaheline vastastikune s\u00f5ltuvus oli madal. Katsun m\u00f5ned n\u00e4ited tuua:<\/p>\n<p>[row]<br \/>\n[span4]<\/p>\n<h5>K\u00f5rge tajutud vastastikune s\u00f5ltuvus<\/h5>\n<ul>\n<li>Ettev\u00f5ttele on kasulik, kui inimesed jagaksid infot, nippe, t\u00f6\u00f6v\u00f5tteid, oma parimat praktikat<\/li>\n<li>\u00dchine eesm\u00e4rk &#8211; l\u00f5pptulemuse saavutamiseks peavad k\u00f5ik osalised pingutama, iga\u00fche panust on vaja (n\u00e4iteks m\u00fc\u00fcgimeeskond, kelle edu kriteeriumiks on ettev\u00f5tte turuosa)<\/li>\n<li>\u00dchine protsess &#8211; ma ei saa teha oma t\u00f6\u00f6d enne, kui minu kolleeg on oma osa t\u00e4itnud (n\u00e4iteks: tootmisliin)<\/li>\n<\/ul>\n<p>[\/span4]<br \/>\n[span4]<\/p>\n<h5>Madal tajutud vastastikune s\u00f5ltuvus<\/h5>\n<ul>\n<li>Info jagamine ja vastastikune \u00f5petamine ei m\u00f5juta ettev\u00f5tte tulemuslikkust<\/li>\n<li>\u00dchist eesm\u00e4rki ei ole ega pole vaja, iga t\u00f6\u00f6taja on autonoomne (n\u00e4iteks: marjakorjajad)<\/li>\n<li>\u00dchist protsessi pole &#8211; iga inimene teeb l\u00f5pptulemuse otsast l\u00f5puni \u00fcksi valmis<\/li>\n<\/ul>\n<p>[\/span4]<br \/>\n[\/row]<\/p>\n<h2>N\u00e4iteid elust enesest<\/h2>\n<p>K\u00f5rge vastastikuse s\u00f5ltuvuse korral hakkas v\u00f5istlemine tekitama ebasoovitavaid k\u00f5rvalsaadusi. M\u00f5ned klassikalised juhtumid, mida ma ise igal aastal korduvalt n\u00e4en:<\/p>\n<ol>\n<li>Tootmisettev\u00f5te paneb oma eri vahetused omavahel v\u00f5istlema &#8211; kes saavutab parema tootlikkuse. Alguses \u00fcldised tulemused paranesidki. \u00dcsna pea aga hakati \u00fcksteist saboteerima &#8211; seadistati liin valeks, et j\u00e4rgmine vahetus aega kaotaks, ei koristatud liini \u00e4ra (see kulutaks oma vahetuse tootlikku aega ja samas v\u00f5imaldaks j\u00e4rgmisel vahetusel kiiresti t\u00f6\u00f6d alustada). Ja mis v\u00f5ib-olla isegi k\u00f5ige olulisem &#8211; l\u00f5ppes igasugune parima praktika ja paremate t\u00f6\u00f6v\u00f5tete jagamine vahetuse vanemate vahel. Kui v\u00f5istlus, siis s\u00f5da!<\/li>\n<li>Toitlustusettev\u00f5te &#8211; kui paneks saaliteenindajad ja kokad omavahel v\u00f5istlema? Tehniliselt keeruline, aga elu n\u00e4itas, et t\u00e4itsa v\u00f5imalik! Tulemus &#8211; t\u00f6\u00f6tajate voolavus neljakordistus 3-4 kuuga. Ja pidev saali ja k\u00f6\u00f6gi omavaheline teineteise s\u00fc\u00fcdistamine, kelle t\u00f5ttu see klient n\u00fc\u00fcd t\u00e4pselt rahulolematu oli &#8211; kas k\u00f6\u00f6k tegi kehva s\u00f6\u00f6gi v\u00f5i hoopis teenindaja teenindas halvasti.<\/li>\n<li>M\u00fc\u00fcgiettev\u00f5te, kus terve aasta oligi \u00fcks suur v\u00f5istlus. Tundub pika perioodina, kuid v\u00e4ga h\u00e4sti korraldatud kommunikatsioon ning kvartaalsed vahefinishid tagasid, et v\u00f5istlus ei l\u00e4heks kellelgi kordagi meelest, nii et ta oli v\u00f5istlusena t\u00e4pselt sama t\u00f5hus kui 1 kuu pikkune kampaania. Probleem oli selles, et juht tunnistas, et ta on juba mitmendat aastat piinlik v\u00f5itjale tiitlit \u00fcle anda. Jah, k\u00f5ikides numbrilistes n\u00e4itajates oli v\u00f5itja parimatest parim &#8211; k\u00e4ibe kasv, kasumlikkus, &#8220;hapuks l\u00e4inud&#8221; k\u00e4ibe hulk, uute klientide hulk. Aga &#8211; ta keeldus kategooriliselt osalemast uute t\u00f6\u00f6tajate v\u00e4ljakoolitamisel, ei jaganud oma &#8220;nippe ja v\u00f5tteid&#8221;, manipuleeris juhtkonnale antava turuinfoga jne.<\/li>\n<li>Valime aasta (kuu, kvartali) t\u00f6\u00f6taja &#8211; niikaua kui auhind on s\u00fcmboolne ning pigem on see kolleegide omavaheline tunnustus \u00f5igete hoiakute ja v\u00e4\u00e4rtuste eest, on k\u00f5ik OK. Kohe kui panused t\u00f5usevad (ehk tekib v\u00f5istlusmoment), kipub olukord muutuma &#8211; hakatakse selgelt rohkem keskenduma nendele t\u00f6\u00f6 tahkudele, mis on v\u00f5istluse hindamise aluseks. Harvad ei ole ka saboteerimise juhtumid &#8211; k\u00f5ige levinum sabotaa\u017ei v\u00f5te nii meil kui mujal on info kinnihoidmine.<\/li>\n<\/ol>\n<h2>Mida sellest j\u00e4reldada?<\/h2>\n<ol>\n<li>Enamusel juhtudel v\u00e4hemalt l\u00fchiajaliselt m\u00f5\u00f5detavad t\u00f6\u00f6 tulemused paranesid. Fakt.<\/li>\n<li>Enamusel juhtudel MEIE-m\u00f5tlemine (st. k\u00e4itun nii, nagu ettev\u00f5ttele kui tervikule kasulik on) v\u00e4henes. Fakt.<\/li>\n<\/ol>\n<p>Kui n\u00fc\u00fcd k\u00fcsida, et kas sisemine konkurents on hea v\u00f5i halb, siis k\u00f5igepealt peab enda jaoks vastama k\u00fcsimusele: millist sisemist t\u00f6\u00f6korraldust minu ettev\u00f5ttesse vaja on? Kas minu organisatsioonile on kasulik parima praktika jagamine, kolleegide kogemusest \u00f5ppimine, ettev\u00f5tte kui terviku huvidele (kaasa) m\u00f5tlemine jms. V\u00f5i pole eelnimetatud k\u00e4itumismustrid ettev\u00f5tte tulemuslikkuse seisukohast t\u00e4htsad?<\/p>\n<p>Kui t\u00f6\u00f6korraldus on madalale vastastikusele s\u00f5ltuvusele \u00fcles ehitatud, siis on lihtne &#8211; sisemine konkurents ja v\u00f5istlemine panevad asjad kiiremini liikuda. Ainuke probleem on v\u00f5istlemisega kaasnev madal emotsionaalne seotus meeskonna ja\/v\u00f5i ettev\u00f5ttega &#8211; t\u00f6\u00f6tajate lahkumise t\u00f5en\u00e4osus on k\u00f5rgem.<\/p>\n<p>Aga kui on vaja k\u00f5rgele vastastikusele s\u00f5ltuvusele \u00fcles ehitatud keskkonda? Siis on sisemine konkurents ja selle \u00f5hutamine (n\u00e4iteks l\u00e4bi v\u00f5istlemise) keelatud. AGA &#8211; see ei t\u00e4henda automaatselt, et v\u00f5istlused oleks keelatud. Sest v\u00f5istelda saab ka nii, et sisemist konkurentsi ei tekigi. Kuidas seda teha, sellest kirjutan m\u00f5ni teine kord.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kunagi ammu tegi \u00fcks seltskond teadlasi tarakanidega katseid &#8211; panid nad kiiruse peale jooksma. Ei olnud pullimehed, v\u00e4ga t\u00f5sised teadlased olid. M\u00f5\u00f5tsid, kui kiiresti tarakan raja l\u00e4bis ning siis \u00fcritasid teda motiveerida veel kiiremini jooksma. N\u00e4iteks t\u00f5id rajale teise v\u00f5istleja &#8211; et oleks konkurents, v\u00f5istlus. Ja tarakan jooksiski kiiremini! Loomulikult kerkis kohe \u00fcles k\u00fcsimus: kas [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","ast-disable-related-posts":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[68],"tags":[103,101,123,97,102,100],"class_list":["post-2322","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-vana-kuld","tag-meie-motlemine","tag-muugivoistlus","tag-pandora-laegas","tag-parim-praktika","tag-parima-tootaja-valimine","tag-sisemine-konkurents"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.killumets.ee\/staging\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2322","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.killumets.ee\/staging\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.killumets.ee\/staging\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.killumets.ee\/staging\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.killumets.ee\/staging\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2322"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/www.killumets.ee\/staging\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2322\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2332,"href":"https:\/\/www.killumets.ee\/staging\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2322\/revisions\/2332"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.killumets.ee\/staging\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2322"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.killumets.ee\/staging\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2322"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.killumets.ee\/staging\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2322"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}