{"id":2814,"date":"2019-02-20T13:31:15","date_gmt":"2019-02-20T11:31:15","guid":{"rendered":"http:\/\/www.killumets.ee\/staging\/?p=2814"},"modified":"2019-02-21T09:02:42","modified_gmt":"2019-02-21T07:02:42","slug":"agiilne-strateegia-elluviimine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.killumets.ee\/staging\/agiilne-strateegia-elluviimine\/","title":{"rendered":"Agiilne strateegia elluviimine – 4 nurgakivi, ilma milleta see ei toimi"},"content":{"rendered":"

Paljud ettev\u00f5tted on juba rakendanud agiilsed tehnikad oma arendusprotsessides, ent sellest \u00fcksi ei piisa, et kiirelt areneva turu ja keskkonnaga edukalt kaasas k\u00e4ia. Agiilseks tuleb muuta kogu ettev\u00f5tte juhtimine alustades strateegiast ja selle elluviimisest. Milline aga n\u00e4eb v\u00e4lja agiilne strateegia elluviimine? Allpool toon v\u00e4lja agiilse strateegia 4 nurgakivi, mis j\u00e4id k\u00f5lama eelmisel n\u00e4dalal Eestit k\u00fclastanud professor Umit Bititci peetud loengutest ja agiilse strateegia elluviimise meistriklassist.<\/p>\n

Strateegia ei saa kunagi valmis<\/h2>\n

On \u00fcks nali, mis kahjuks on liiga palju t\u00f5e moodi.<\/br>
\nK\u00fcsimus: Millal on k\u00f5ige parem aeg tulemaks v\u00e4lja oma turgu muutva toote v\u00f5i strateegiaga?<\/br>
\nVastus: Siis, kui konkurendid on \u00e4ra teinud oma juhtkonna “strateegiap\u00e4eva”, “juhtkonnaga-metsas-p\u00e4eva” v\u00f5i muu sarnase \u00fcrituse, mille eesm\u00e4rk on panna paika j\u00e4rgmise aasta v\u00f5i veel parem, 2-3 aasta strateegia (enamasti toimuvad need millalgi aasta alguses).<\/br>
\nEnamus juhte saavad aru, et k\u00f5ik meie \u00fcmber on pidevas kiires muutumises ja et iseendalt selgeltn\u00e4gija v\u00f5imeid eeldada ei ole reaalne. Kuid p\u00e4ris elu juhtimiseks kasutatakse vahendeid, mille k\u00e4igus fikseeritakse aastaks v\u00f5i enamaks oma oletused sise- ja v\u00e4liskeskkonna ning valdkonna arengute kohta.<\/br>
\nAga mis siis, kui strateegia on k\u00fcll paika pandud, kuid seda muudetakse kohe, kui vaja? N\u00e4iteks kord n\u00e4dalas, k\u00e4igu pealt, ilma t\u00f6\u00f6s pausi tegemata? Mis siis, kui n\u00fc\u00fcdsest alates ei panda kaante vahele enam \u00fchtegi strateegia dokumenti ning strateegia ei saa enam kunagi valmis?<\/p>\n

Strateegia on sisendiks k\u00f5ikidel juhtimistasanditel k\u00f5ikide otsuste tegemisel<\/h2>\n

Oletame, et s\u00f5idad s\u00f5pradega autoga. Ning \u00fcht\u00e4kki saab k\u00fctus otsa. Aga \u00f5nneks on tankla otse sinu ees, ainult 100m kaugusel. Mida teha? Pole midagi lihtsamat, eks – s\u00f5brad autost v\u00e4lja ja l\u00fckkama!<\/br>
\nMis aga juhtub v\u00f5rreldavas olukorras ettev\u00f5tetes (eriti kehtib see n\u00e4ide suurte muudatuste v\u00f5i kiire arengu perioodil)? \u00dcks s\u00f5ber j\u00e4\u00e4b autosse, teised kolm l\u00e4hevad v\u00e4lja l\u00fckkama. Ainult \u00fcks asub l\u00fckkama autot tagant, teine k\u00fclje pealt ning kolmas seisab suisa auto ette ja hakkab seda vastassuunas n\u00fcgima. Tanklasse j\u00f5udmine v\u00f5tab kas ebam\u00f5istlikult kaua aega v\u00f5i halvemal juhul ei j\u00f5utagi kohale. Ja samal ajal on neil k\u00f5igil kolmel siiras usk ja teadmine, et selline tegevus on just t\u00e4pselt see, mida sel hetkel on vaja teha! Probleemi algallikas on see, et eri juhtimistasandid kasutavad oma otsuste tegemiseks erinevat infot. Strateegia on \u00fcks, kuid eesm\u00e4rgid, mida iga juhtimistasand strateegiast tuletab, sisaldavad “t\u00f5lkeviga”. Ja see v\u00f5imendub – mida l\u00e4hemale eesliinile, kus luuakse kliendile v\u00e4\u00e4rtust, seda suurem on enamasti “t\u00f5lkeviga”.<\/br>
\nAga mis siis, kui strateegia on paika pandud sellisel kujul, et teda on mugav kasutada 1-1 vestluste pidamiseks nii juhtkonnas kui eesliinil, nii funktsionaalsete- kui projektimeeskondade koosolekutel, juhtkonna koosolekutel kui ka kogu ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6tajaid kokku toovatel koosolekutel? Ja kui strateegias toimub muutus, siis see muudab automaatselt k\u00f5ikide nimetatud koosolekute teemasid.<\/p>\n

H\u00e4sti valitud fookus<\/h2>\n

Fookusest ja selle olulisusest r\u00e4\u00e4gitakse palju. Kuid fookuse valimisel peab v\u00e4ga ettevaatlik olema, sest \u00fcksi, eesm\u00e4rgina omaette, v\u00f5ib see olla sama hukatuslik kui fookuse puudumine. Strateegia eesm\u00e4rgiks on organisatsiooni areng ja edasi liikumine, mille tulemusena on eri huvigrupid rahul. Lihtsustatult: omanike kasumiootus on t\u00e4idetud, t\u00f6\u00f6tajate t\u00f6\u00f6tingimused ja palk head, hankijate arved makstud, kliendid teenuse\/toote \u00fcle \u00f5nnelikud jne. Uuringud on n\u00e4idanud, et strateegia fookuse valmimisel on j\u00e4rgmised reeglid:<\/p>\n