{"id":2885,"date":"2019-10-16T14:04:55","date_gmt":"2019-10-16T12:04:55","guid":{"rendered":"http:\/\/www.killumets.ee\/staging\/?p=2885"},"modified":"2020-01-17T12:25:33","modified_gmt":"2020-01-17T10:25:33","slug":"konkurentsist-ja-tulemuste-avaldamisest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.killumets.ee\/staging\/konkurentsist-ja-tulemuste-avaldamisest\/","title":{"rendered":"Konkurentsist ja tulemuste avaldamisest"},"content":{"rendered":"

Ma kunagi kirjutasin blogiseeria “Pandora laegas on j\u00e4tkuvalt ahvatlev” (1.osa<\/a>, 2.osa<\/a>, 3.osa<\/a>, 4.osa<\/a>), ajendiks sel hetkel vohanud v\u00f5istlemise ja kolleegiga konkurentsi tekitamise v\u00f5tete kasutamine t\u00f6\u00f6tajate motiveerimiseks. Tundub, et v\u00e4hemalt koolis on pendel n\u00fc\u00fcd teise \u00e4\u00e4rmusesse liikunud. Ma siis selgitan veel \u00fche korra.<\/p>\n\n\n

M\u00fcndi esimene k\u00fclg <\/h2>\n\n\n\n

Kunagi ammu tegi \u00fcks seltskond teadlasi tarakanidega katseid – panid nad kiiruse peale jooksma. Ei olnud pullimehed, v\u00e4ga t\u00f5sised teadlased olid. M\u00f5\u00f5tsid, kui kiiresti tarakan raja l\u00e4bis ning siis \u00fcritasid teda motiveerida veel kiiremini jooksma. N\u00e4iteks t\u00f5id rajale teise v\u00f5istleja \u2013 et oleks konkurents, v\u00f5istlus. Ja tarakan jooksiski kiiremini! <\/p>\n\n\n\n

Loomulikult kerkis kohe \u00fcles k\u00fcsimus: kas inimestel on ka nii? Testiti \u00e4ra ja mis tuli v\u00e4lja – on k\u00fcll! Ja juhtimisteadusesse kirjutati uus lihtne ja l\u00fchike peat\u00fckk – kui inimesed t\u00f6\u00f6l omavahel v\u00f5istlema panna, siis nad t\u00f6\u00f6tavad paremini (st t\u00f6\u00f6tavad rohkem v\u00f5i kiiremini). <\/p>\n\n\n\n

Sellega v\u00f5iks jutu l\u00f5petada, kui tegelik elu poleks natuke teine olnud. Jah, see l\u00e4henemine t\u00f6\u00f6tas. Aga ta t\u00f6\u00f6tas piiratult, ainult teatud t\u00fc\u00fcpi kooslustes – seal, kus sisemine t\u00f6\u00f6korraldus oli lihtne, inimeste omavaheline vastastikune s\u00f5ltuvus oli madal. K\u00f5rge vastastikuse s\u00f5ltuvuse korral hakkas v\u00f5istlemine tekitama ebasoovitavaid k\u00f5rvalsaadusi, mis tulemusi p\u00e4rssisid. Ja toon ka m\u00f5ned n\u00e4ited k\u00f5rge vs madala vastastikuse s\u00f5ltuvusega keskkondadest: <\/p>\n\n\n\n

K\u00f5rge tajutud vastastikune s\u00f5ltuvus <\/strong><\/td> Madal tajutud vastastikune s\u00f5ltuvus <\/strong><\/td><\/tr>
Organisatsioonile on kasulik, kui inimesed jagaksid infot, nippe, t\u00f6\u00f6v\u00f5tteid, oma parimat praktikat <\/td> Info jagamine ja vastastikune \u00f5petamine ei m\u00f5juta organisatsiooni tulemuslikkust <\/td><\/tr>
\u00dchine eesm\u00e4rk v\u00f5i \u00fchine protsess \u2013 l\u00f5pptulemuse saavutamiseks peavad k\u00f5ik osalised pingutama, iga\u00fche panus on oluline. Teiste k\u00e4itumine ja otsused m\u00f5jutavad minu tulemusi ja toimimist. <\/td> \u00dchist eesm\u00e4rki ega \u00fchist protsessi pole, iga inimene on autonoomne ja teistest t\u00e4ielikult s\u00f5ltumatu (teiste tegutsemine ei m\u00f5juta mind absoluutselt) <\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

Kui natuke m\u00f5elda, siis kool (v\u00f5i igasugune \u00f5ppimine, kas t\u00e4iskasvanuna), kuulub pigem vasakusse kasti. Me oleme teistest m\u00f5jutatavad (keegi segab tundi) ning info jagamine ning \u00fcksteise kogemustest \u00f5ppimine on nii laste kui t\u00e4iskasvanute \u00f5ppimise juures oluline arengu allikas. Ehk \u2013 sellistes keskkondades tuleb konkurentsi v\u00e4ltida? VALE! Miks, selgitan kohe. <\/p>\n\n\n\n

M\u00fcndi teine k\u00fclg <\/h2>\n\n\n\n

Minnes tagasi tarakanide v\u00f5idujooksu juurde – konkurendi lisamine jooksurajale pani tarakani kiiremini sibama. Ja sama kalduvus tuvastati ka inimeste juures. Aga need t\u00f5sised teadlased ei j\u00e4\u00e4nud loorberitele puhkama ja nad j\u00e4tkasid katseid (lahe t\u00f6\u00f6, kas pole?). <\/p>\n\n\n\n

Kuidas tarakanide kiirust m\u00f5jutaks olukord, kus otsest konkurenti rajal ei ole, k\u00fcll aga on “pealtvaataja” – klaaspurgi sees otse raja \u00e4\u00e4res aega viitev liigikaaslane? Ja tulemus oli sama, mis otsese konkurendi korral – “v\u00f5istlev” tarakan jooksis j\u00e4llegi kiiremini v\u00f5rrelduna jooksuga, kus ta oli \u00fcksi. <\/p>\n\n\n\n

Huvitaval kombel pole selle katsete seeria teisest osast teadlikult \u00fclearu palju praktikasse j\u00f5udnud. Kuigi p\u00f5hjust on v\u00e4ga palju. Sest see tarakanide katse edasiarendus n\u00e4itas, et konkureerimistunde tekkimiseks pole v\u00f5istlust vajagi. Piisab ainult tundest, et keegi “vaatab” pealt, ma ei ole \u00fcksi.<\/p>\n\n\n\n

Ma ise armastan seda fenomeni kutsuda “naabrist parem” s\u00fcndroomiks. Tegu ei ole m\u00f5ne ugrilastele ainuomase kiiksuga, vaid pigem millegi \u00fcdini inimlikuga.
Mida sellest j\u00e4reldada? Selleks, et meie “sisse ehitatud” konkurentsihoovad t\u00f6\u00f6le hakkaks, on vaja teha\u2026 p\u00f5him\u00f5tteliselt MITTE MIDAGI! EI OLE OLEMAS V\u00d5IMALUST, ET V\u00d5RDLEMISE-FUNKTSIOON INIMESES V\u00c4LJA L\u00dcLITADA!!! Mida saab teha, on seda funktsiooni mitte kuritarvitada ning kasutada teadlikult parema tulemuse saavutamiseks.<\/p>\n\n\n\n

Mida peab juhtimise vaatevinklist siiski silmas pidama? <\/h2>\n\n\n\n

Piiratud m\u00f5ju<\/h3>\n\n\n\n

Sellist liiki motivatsiooni m\u00f5ju on piiratud. T\u00e4psemalt, <\/p>\n\n\n\n

  • toetab tulemuslikkust, kui me teame t\u00e4pselt, mida hea tulemuse saavutamiseks teha tuleb ja fookus on puhtalt rohkem \/ kiiremini liigutamisel.<\/li>
  • kahjustab tulemuslikkust, kui me ei tea t\u00e4pselt, mida hea tulemuse saavutamiseks teha tuleb, me peame lahenduse alles looma ja fookus on rohkem m\u00f5tlemisel ning nuputamisel.<\/li><\/ul>\n\n\n\n

    Ehk m\u00f5eldes avatud b\u00fcroode ja “kuubikute” peale, mida \u00fclistati omal ajal kui keskkonda, mis soodustab loovust ja ideede vahetamist – ega ikka ei soodusta k\u00fcll. Samas kasutades spordi n\u00e4iteid: kui ma peaks 4000 meetrit jooksma, siis pealtvaatajatega t\u00e4idetud trib\u00fc\u00fcnid tulevad kasuks. Ning ideaalis on mul lisaks sellele veel “j\u00e4nes”, kes distantsi alguses tempot teeb. Kui aga tegu on odaviskega, kus tehnika osakaal on suurem, siis paremat tulemust v\u00f5ib soosida hoopis \u00fcksinda t\u00fchjal staadionil sportimine. <\/p>\n\n\n\n

    L\u00e4bipaistvus<\/h3>\n\n\n\n

    Ma pean teadma, kuidas mu kaaslasel l\u00e4heb (muidu ei saa ju endale sihtm\u00e4rki valida, eks). Nii et tulemused seinale! Jah, ma tean, et paar aastat tagasi k\u00e4is \u00fcle Euroopa trend, mille k\u00e4igus v\u00e4ga paljud firmad loobusid t\u00f6\u00f6tulemuste k\u00f5ikidele t\u00f6\u00f6tajatele n\u00e4htavaks tegemisest. Paraku ei olnud probleemide p\u00f5hjuseks mitte l\u00e4bipaistvus (l\u00e4bipaistvus on hea; isegi ainuv\u00f5imalik, et \u00fcks meeskond toimida saaks), vaid n\u00e4htus, mida ma kirjeldan j\u00e4rgmises punktis. <\/p>\n\n\n\n

    \u00d5unu v\u00f5rdle \u00f5untega<\/h3>\n\n\n\n

    Loodus on olnud v\u00e4ga nutikas ning selleks, et “naabrist parem” s\u00fcndroom ei paneks meid hulluks rabelema, on meisse ehitatud omamoodi kaitseventiil. <\/p>\n\n\n\n

    Selleks ventiiliks on asjaolu, et seda liiki motivatsioon toimib ainult \u00f5unad-\u00f5untega v\u00f5rdluses. Valla 100m jooksu finaali osalejad leiavad oma “sihtm\u00e4rgi” oma valla sarnase tasemega sportlaste hulgast. Jah, nad unistavad Usain Boltiga v\u00f5idu jooksmisest, kuid igap\u00e4evaselt trenni tehes on reaalne siht ikkagi keegi omade hulgast, keda j\u00e4rgmisel v\u00f5istlusel reaalselt v\u00f5ita saaks – see annab \u00f5ige annuse motivatsiooni. Ja normaalne terve inimene valib ALATI oma sihtm\u00e4rgiks kellegi, kes on natuke parem kui ta ise (positiivne \u00fclespoole v\u00f5rdlemine). Nii (\u00f5ppe)t\u00f6\u00f6l kui spordis. <\/p>\n\n\n\n

    Probleemid hakkavadki peale ainult siis, kui seda \u00f5unad \u00f5untega printsiipi rikutakse ja meid sunnitakse ennast v\u00f5rdlema kellegagi, kes on liiga kiire, tugev, tark vms. Tagaj\u00e4rjeks on \u00fcks kahest variandist:<\/p>\n\n\n\n

    1. T\u00e4nu kaitseventiilile me l\u00fclitame “naabrist parem” mehhanismi v\u00e4lja ja ei pinguta \u00fcldse.<\/li>
    2. Alguses pingutame, saame suures koguses negatiivseid emotsioone (ei suuda ligil\u00e4hedaseltki Bolti kiirusel liikuda) ja siis loobume. <\/li><\/ol>\n\n\n\n

      T\u00f6\u00f6kohal eksitakse selle \u00f5unad-\u00f5untega reegli vastu n\u00e4iteks pingeridadesse paigutatud valgusfoori-v\u00e4rvides tabeleid seinale riputades. Veelkord, tabel ise on v\u00e4gagi soovitatav, aga tulemuste v\u00e4rviliseks tegemine ja nende alusel j\u00e4rjestamine on \u00fcleliigsed.<\/p>\n\n\n\n

      M\u00f5\u00f5dutunne<\/h3>\n\n\n\n

      “Naabrist parem” efekti illustreerimiseks sobib h\u00e4sti \u00fcks ingliskeelne \u00fcle v\u00f5lli l\u00fchiklipp seriaalist Silicon Valley (ettevaatust, klipis esineb ebatsensuurset keelekasutust). Jah, t\u00f5hus. Aga t\u00f5elised juhid ja \u00f5petajad kasutavad seda m\u00f5\u00f5dutundega.<\/p>\n\n\n\n

      \n