Emotsioonid on oluline osa inimeseks olemisest ja nad on meil olemas p\u00f5hjusega – aitavad meil navigeerida sotsiaalses maailmas ja reageerida erinevatele olukordadele sobival viisil. <\/p>\n\n\n\n
On v\u00e4lja kujunenud, et osad emotsioonid on lahterdatud halbadeks (mida ei tahaks \u00fcldse kogeda) ning osad headeks (mida v\u00f5iks kogu aeg tunde). Siiski on oluline aru saada, et emotsioonid pole olemuselt head ega halvad; need on lihtsalt osa meie loomulikust ps\u00fchholoogiliste reaktsioonide repertuaarist. Hea ja halva asemel tasub \u00f5ppida neid kuulama. Mida ma selle all m\u00f5tlen \u2013 alustan \u00e4revusega (plaanis on l\u00e4bi k\u00e4ia ka viha, h\u00e4bi ning v\u00f5ibolla ka kurbus).<\/p>\n\n\n\n
\u00c4revusest r\u00e4\u00e4gitakse sageli seoses muutuste ja nende juhtimisega. Kui muutused toimuvad, siis \u00e4revus on peamine emotsioon, mille haldamisega tuleb toime tulla. Kuna muutused on oluline ja lai valdkond, siis see muudab emotsiooni \u201e\u00e4revus\u201c juhtimises \u00fcheks k\u00f5ige rohkem valesti m\u00f5istetud emotsiooniks. Enamus k\u00e4sitlusi tegelevad \u00e4revuse \u201eallasurumisega\u201c: kuidas v\u00e4lja kannatada ja \u00fcle elada v\u00f5i kuidas selle emotsiooni tekkimist \u00fcldse v\u00e4ltida. <\/p>\n\n\n\n
Hoolimata \u00e4revuse ebameeldivusest ja kaasnevatest v\u00f5imalikest v\u00e4ljakutsetest on oluline aru saada, et see emotsioon on v\u00e4ga praktiline ja (kui oskame kuulata) aitab meid paremini hakkama saada. <\/p>\n\n\n\n
Ma v\u00e4idan, et \u00e4revus tuleb meie juurde siis (ja ainult siis), kui me tajume, et mingi info meie \u00fcmber ei klapi, me n\u00e4eme \u00fcht ja kuuleme teist, kui eeldasime (oma teadmiste ja oletuste baasilt) hoopis kolmandat. \u00c4revus on m\u00e4rk sellest, et midagi pole p\u00e4ris \u00f5ige ja see survestab meid p\u00f6\u00f6rama suuremat t\u00e4helepanu meie \u00fcmbruskonnale v\u00f5i v\u00f5tma samme, et tekitada enda jaoks selgus. Ehk selle emotsiooniga kaasnev ebamugavus on praktiline \u2013 motiveerib meid minema ja infot juurde k\u00fcsima. KUI me oskame \u00e4revust kuulata.<\/p>\n\n\n\n
Ehk \u00e4revus on normaalne ja loomulik osa inimkogemusest. K\u00f5ik kogevad \u00e4revust mingil m\u00e4\u00e4ral ning see ei ole sisuliselt probleemne ega patoloogiline. Selle asemel, et n\u00e4ha \u00e4revust probleemina, mida tuleb k\u00f5rvaldada, on v\u00f5ib olla kasulikum \u00f5ppida seda emotsiooni v\u00f5tma m\u00e4rgina, et meie \u00fcmber toimub midagi olulist ning toimuv pole meile v\u00f5ibolla piisavalt arusaadav ja loogiline. Seega me peame tegelema selguse loomisega.<\/p>\n\n\n\n
Ma v\u00e4idan, et \u00e4revuse tasakaalustaja on selgus (l\u00e4bi mille emotsioon lahtub ning intensiivsus asendub rahulikkusega). Aga, enamus kirjandusest n\u00e4eb \u00e4revuse tasakaalustajana \u201erahu\u201c. M\u00e4ngime korraks selle kahe l\u00e4henemisega.<\/p>\n\n\n\n
Kui v\u00f5tta tasakaalustajaks \u201erahu\u201c, siis \u00e4revust tundes on lahenduseks puhkamine, \u201e\u00e4revast\u201c keskkonnast eemale minek. Ja k\u00f5ik muud selle kirjutise alguses toodud \u00e4revuse alla surumise ja ignoreerimise vormid. Ja ma garanteerin sulle \u2013 kui minna sellisel viisil \u201erahu\u201c otsima, siis see rahu j\u00e4\u00e4bki leidmata. Pigem vastupidi, pinge krutib j\u00e4rjest k\u00f5rgemale.<\/p>\n\n\n\n
Kui v\u00f5tta \u00e4ravuse vastandiks \u201eselgus\u201c, siis lahenduseks on hoopis midagi muud. Eemale minemise v\u00f5i puhkamise asemel on vaja hoopis \u00e4revuse allikale l\u00e4hemale liikuda ja enda jaoks selgus tekitada. Oma oletused \u00fcle kontrollida, eeldused t\u00e4psustada, infot juurde hankida jne. Teha ise midagi aktiivselt selleks, et tekiks selgus. Ja tulemuseks on \u00e4revuse lahtumine. Ta on oma funktsiooni t\u00e4itnud \u2013 ma tekitasin selguse (ebaselgus oli \u00e4revuse tekkimise p\u00f5hjus) ning \u00e4revus saab taanduda.<\/p>\n\n\n\n